Gunnar Okk: masinad võtavad juhtimise üle

Muus osas aga juhtimise sisu ega eesmärgid ei muutu, kuna inimese põhiolemus pole aastatuhandete jooksul muutunud, ütleb Pärnu Juhtimiskonverentsil konkurentsivõimelisest ettevõttest, ühiskonnast ja majandusest rääkiv Okk.Kui konkurentsivõimelised on Eesti ja Eesti ettevõtted Teie hinnangul?

Vaataksin seda küsimust natuke laiemalt. Eesti on väike avatud riik, mille hea käekäigu võtmeküsimus on konkurentsivõime selle sõna kõige laiemas tähenduses: inimeste, institutsioonide, majanduse ja kultuuri võimekus eristuda, väärtusi luua ja probleeme lahendada. Samas tuleb endale aru anda, et väikeriigi edu sõltub paljuski maailmamajanduse ja globaalsete trendide arengutest ning üksikute suurte välisinvestorite otsustest.

Viimase rohkem kui 20 aasta jooksul on Eestile edu toonud peamiseks konkurentsieeliseks olnud suhteliselt odav ja Põhjamaade külje all asuv oskustööjõud. Kuigi mitmes valdkonnas on seda eelist võimalik veel aastaid kasutada, on ilmselge, et ilma olulise tööviljakuse ja inimeste keskmise haridustaseme tõusuta ootab Eestit ees marginaliseerumine. Enamikus eluvaldkondades on hädavajalik läbi viia nutikas spetsialiseerumine, mis omakorda eeldab laiaulatuslikke struktuurseid ümberkorraldusi, millest üheks tähtsamaks on kindlasti kõrgharidus- ja teadusvaldkond.

Väikeriigi konkurentsivõime tõstmisele aitavad kaasa tõhusad, minimaalse bürokraatiaga korruptsioonivabad institutsioonid, mis võivad mõnel juhul panustada väikeriigi majanduskasvu isegi enam kui riigi asukoht või tema väliskaubandus. Tähtis on ka riigipoolne oskuslik õppimisprotsessi koordineerimine ja innovatsioonisüsteemide toetamine, tehnoloogiliste võimekuste kiire levitamine erasektoris ning võimalikult mitmekesised seosed ülejäänud maailmaga. Minu meelest peitub just siin Eesti konkurentsivõime tõstmise võti.

Kus tahame olla 20 aasta pärast?

Eks oleneb, kes vastab. Iga inimene soovib, et elu oleks tulevikus parem ja turvalisem. Ettevõtja soov on olla edukas nii täna kui ka tulevikus – et äritegevus laieneks ja turupositsioon tugevneks.

Kogu ühiskonna üldise käekäigu eest on aga vastutavad valitud rahvaesindajad, kes kõiki meid puudutavaid otsuseid teevad või tegemata jätavad. Tahaks väga, et ka 20 aasta pärast oleks riik suuteline täitma oma põhiseadusejärgset eesmärki – tagada meie rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Ilma sihikindla panustamiseta ja Eesti konkurentsivõime tõusuta pole see sugugi nii iseenesestmõistetav, kui tihti arvatakse.Milline on juhtimine väljaspool Eestit?

Mis on juhtimises viimase paarikümne aasta jooksul muutunud ja mis on püsiv? Juhtimise sisu on ikka sama, olenemata maast või ajastust, sest inimese põhiolemus pole aastatuhandete jooksul muutunud. Inimese põhivajadused on igal pool samad, psühholoogia toimib samade skeemide järgi.

Suurimad muutused on toimunud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu tõttu ja tänu pea kõigi elu- ja ärivaldkondade digitaliseerimisele. Ka üleilmastumise mõju on pidevalt suurenenud ja suureneb veelgi. Kellegi poolt kuskil kauges riigis maailma teises otsas ja üldsegi mitte meid silmas pidades tehtud otsus võib ühel päeval meie ettevõtmistele vägagi konkreetset ja käegakatsutavat mõju avaldada.  

Info liikumise kiirus ja audiovisuaalsed kommunikatsioonivõimalused on jõudsalt kasvanud. Sotsiaalmeedia on kasvanud meelelahutajast täiesti tõsiseltvõetavaks infovahendajaks ja turundustööriistaks. Info kogumine pole reeglina suurim mure, selle korrastamise ja hetkel vajaliku leidmisega tuleb aga kõvasti vaeva näha.

Sellistest praeguseks pea igas suuremas ettevõttes juba tavalisteks muutunud tugitegevuse valdkondadest nagu business intelligence ehk äriinfo haldus või enterprise architecture ehk ettevõttearhitektuur polnud 20 aastat tagasi keegi midagi kuulnud.Keegi ei kujutanud siis ka ette, et üle kahe kolmandiku kogu maailmas liikuvast e-kirjavahetusest on rämpspost või sisaldab pahavara. Küberturvalisuse probleemid on tõusnud IT-osakondade sisemurest tippjuhtkonna töölauale kogu ettevõtte strateegilise riskina.

Milliseid signaale juhina püüda ja milliseid ignoreerida?

Püüda tuleb kõiki signaale, nende eristamine mürast ei pruugi aga alati olla kerge. Ignoreerida tuleb müra, mitte signaale.Mida peab juht tegema, et olla pikalt edukas?

Suutma vastata oma tööandjate ootustele ja aeg-ajalt neid ületama.Mis tekitab ebaõnnestumisi? Milline juht on ebaõnnestunud?

Ebaõnnestumisi tekitavad valed otsused ja riskide ebaõnnestunud juhtimine. Juht, kes teeb mitu vale otsust järjest, ei suuda nendest õppida ja ei täida tööandja poolt seatud eesmärke, on tõenäoliselt ebaõnnestunud.Milline on hea juht? Kas juhiks sünnitakse või kasvatakse? '

Neil teemadel on kirjutatud virnade kaupa artikleid ja raamatuid, alates inimtüübist ja iseloomujoontest kuni konkreetsete nippide, trikkide ja võteteni, mida hea juht peaks ilmtingimata kasutama. Alles hiljuti lugesin üht tõsiteaduslikku artiklit uuringu kohta “Põhjused, miks psühhopaatidest saavad juhid”.

Aga usun, et täiusliku juhi retsepti pole olemas ja paljud õpikuteooriatest on tagantjärele konstrueeritud. Ajalugu näitab, et suurepäraseid tulemusi on saavutanud teineteisega täiesti diametraalselt vastupidised inimtüübid või täiesti vastupidiste töömeetodite kasutajad. Kõik oleneb ajast, kohast ja asjaoludest. Ühtegi tööd ei ole muidugi võimalik hästi teha ilma baasteadmiste ja kogemuseta. Siiski on minu meelest peamine suunata oma energiat ja kohandada oma juhtimisstiili konkreetsete olude ja nende muutustega vastavaks ning teha seda nii, et seatud eesmärk saaks täidetud.

Hea juht on peaaegu alati, vähemalt väliselt, enesekindel, kuid ei ürita näidata end ilmeksimatuna ja tunnistab vigu. Ta on ise usaldusväärne ja usaldab ka teisi senikaua, kuni selgub põhjus, miks seda enam mitte teha. Ta peab suutma loomulikult ja vabalt suhelda oma tööandjatega, töötajatega ja klientidega.

Hea juht seab realistliku tulevikuvisiooni, oskab juhtida riske ja näeb igas olukorras suurt pilti tervikuna. Parimad juhid loovad oma ettevõtte töötajatele väärtussüsteemi ja hoiavad seeläbi käskude ja keeldude pealt kõvasti kokku. Suurepärased juhid suudavad motiveerida oma alluvaid ja anda neile energialaengu, millest neil omakorda jätkub oma alluvatele edasiandmiseks ja nende motiveerimiseks.Milline juht on sadulas 20 aasta pärast?

Tehnoloogia areneb edasi, infomahud kasvad, kiirused suurenevad veelgi. Tõenäoliselt hakkavad poolmõtlevad masinad lihtsamaid juhtimisotsuseid ise vastu võtma ja täide viima. Niikaua aga, kui inimese põhiolemus ei muutu, ei muutu ka juhtimise sisu ega eesmärgid.

Loe pikemalt 30. märtsi Juhtimise kuukirjast.